Paljud, kes mu uut ateljeed külastasid, tundsid huvi kunstitundide vastu. Mõtlesin selle üle tükk aega, sest ma polnud kunagi kedagi õpetanud ega tundnud end juhendaja rollis kuigi kindlalt. Lõpuks otsustasin proovida, sest nagu öeldakse – kes ei riski, see šampanjat ei joo, eks?

Siin on minu kallis tütar oma uhke maaliga, mille ta just valmis sai.
Muidugi selgitasin huvilistele, et teen seda esimest korda ega pea end eriti kogenud õpetajaks, kuid see ei häirinud kedagi. Tagasiside oli positiivne. Huvilised said katsetada erinevaid tehnikaid, teistsugust lähenemist maalimisele ja vabamat kätt ning lihtsalt nautida mõnusat õhkkonda. Mitmest huvilisest said iganädalased külalised.
Korraldasin ka mõned grupiüritused, kuhu tulid kokku lasteaialapsed, koolilapsed, sõbrad ja isegi täiskasvanud. Kõigil tundus olevat väga tore ning loodan, et ka kõige tagasihoidlikumad käed leidsid lõpuks vabaduse ja jätkavad loomist, kuidas iganes saavad. Mulle meeldis kunstitunde anda väga ja loodan seda ka tulevikus jätkata.





































